Kõik anekdoodid on siin esitatud minu sõnastuses. Tuima kopeerimist ei harrasta. Hoolimata sellest tuleb neisse suhtuda kui vabavarasse, sest anekdoodil pole autorit.
8.5.06
Noorsõdurid on üles rivistatud ja kõigil on gaasimaskid peas.
Kõlab käsklus: «Gaasimaskid peast!»
Seersant kõnnib rivi ees ning märkab järsku, et ühel noorel on gaasimask veel peas.
Seersant küsib: «Miks sa gaasimaski peast ei võtnud? Ah, et võtsid? No küll on lõust.»
Beduiinil on ilge kihu selle vanainimeste asja järele. Kaamel on ka olemas, aga kaamel on kuidagi tõrksas meeleolus. Beduiin proovib nii ja proovib naa. Küll ajab kaameli liivakuhja juurde, ronib siis liivakuhja otsa, aga kaamel raisk läheb eest ära. Küll surub kaameli põlvili, aga kuniks tagaotsa juurde jõuab, seniks on kaamel jälle jalul.
Et kogu see rähklemine toimub ookeani rannikul, siis saabub ootamatu lahendus laevahuku näol. Nimelt läheb ranniku ligidal põhja mingi luksusjaht ja ainuke pääsenu on üks noor naine, kes valjul häälel appi hüüab. Märganud beduiini kaameliga, lubab naine kõike teha, peaasi, et ta vaid pääseks.
Beduiin viskab köie ja sikutab naise rannale. Kui naine on pisut hinge tõmmanud, siis tunneb tänuliku inimesena huvi, et mida ta beduiini heaks teha saaks.
Beduiin viskab talle kaameli rakmed: «Säh, aita kaamelit hoida!»
Juku ropendab metsikult ning ta klassiõed otsustavad, et kui Juku veel ropendab, siis jooksevad nad kõik koos klassist välja.
Järgmine päev on Juku vaevalt klassi uksest sisse saanud, kui juba ta teatab, et Sindis hakati lõbumaja ehitama. Kõik klassiõed tormavad sellepeale klassist välja.
Juku hüüab neile aga järele: «Lollid, kuhu te tormate, alles vundamenti tehakse!»
Neeger leidis ookeani kaldalt vana pudeli. Korjas üles ja tegi lahti. Pudelist tuli välja džinn, kes oli vabastamise eest valmis kohe neegri kolm soovi täitma.
Neeger sooviski, et ta oleks valge, et ta ligiduses oleks alati vett ning et ta ligiduses oleks alati palju naisi.
Džinn täitis kõik ta kolm soovi ühe ropsuga ning neegrist sai ilus lumivalge peldikupott naiste tualetis.
Kaks meest kusevad peldikus renni ääres. Üks on selline paras koljat ja teine selline paras kämbu. Koljat vaatab, et kämbu teeb näoga imelikke grimasse ja üldse tõmbleb. Koljat mõtleb, et oleks viisakas kui ta ka... ning hakkab samuti tõmblema ja grimassitama.
Selle peale küsib kämbu lootusrikkal häälel: «Kas teil ka pritsib?»
Üks tšuktši seisab jõe kaldal ja vaatab kuidas teine tšuktši paadiga ligineb. Tšuktši istub paadi ninas ja popsib piipu ning naine mõlatab taga vägevate tõmmetega.
Jõe kaldal seisev tšuktsi siis hõikuma, et kuhu kiiret. Paadis istuv tšuktši võtab piibu suust, osutab sellega üle õla paadi tagaotsa suunas ning ütleb tähtsalt: «Näe, viin naise linna sünnitama.»
Tšuktši sõidab Moskvas taksoga. Arve ei tule suur, selline kaks kopikat vähem kui kümme rubla. Tšuktši annab kümneka ja jääb ootama.
Taksojuht: Mis sa passid?
Tšuktši: Kas raha tagasi ei saagi?
Taksojuht: Näe, siin on kaks kondoomi. Üks tõmba pähe, et kõik näeksid, kes sa selline oled. Teine tõmba aga otsa, et jumala eest enam selliseid juurde ei tuleks!
Koolis räägitakse Toitlusprogrammist ning lapsed peavad järgmiseks päevaks ette valmistama väikese jutukese sellest, kuidas nende pere Toitlusprogrammi elluviimisele kaasa aitab.
Eks siis järgmine päev kõik õhinal räägivad sellest, kuidas nende pere linna taga põllulappi harib või siis toidujäätmeid kogub ja need maale, vanaema loomadele viib. Juku ei kipu eriti rääkima, õpetajal ei jää see märkamata ning ta palub ka Jukul Toitlusprogrammist rääkida.
Juku ütleb lühidalt: «Me istusime isaga eile õhtul köögis ning arutasime, et mina enam tissi ei taha ja isa enam nikku ei saa. Leidsime, et mis me ikka seda ema naabrimehe jaoks toidame!»